Iga muutus on väljakutse, seiklus, millesse astume sageli täiesti pimedana. Kas paremuse või halvemuse poole, muutused sunnivad meid silmitsi seisma ebakindlusega, mis juhtub, ja loobuma kõigist kindlustest, millega oleme harjunud. Isegi paremaks muutmine ei ole seetõttu valutu.
Tundmatule teele asumine, mida varem pole käinud, on julguse ja sageli ka mõistuse proovilepanek. Olgu see siis uus töö, kus meil on rohkem kohustusi kui uue suhte loomine või regulaarne treenimine, et end vormis hoida, on alati raske siseneda kaardistamata territooriumile, isegi kui me teame, et teeme seda mõjuval põhjusel.
Iga muudatus, kuigi see võib olla paranemise allikas, on siiski protsess ja sellisena hõlmab mitme etapi ületamist millele vastavad erinevad emotsionaalsed seisundid. Samuti peame arvestama, et meie mõistus eelistab järjepidevust, stabiilsust ja tunnetust ohutus mida saavad meile anda ainult teadaolevad asjad ja seetõttu mängib see mõnikord meiega vingerpussi, sisendades meis kahtlusi ja tekitades nostalgiat, et hoida meid muutumast.
Sel põhjusel panevad mõned muudatused meid halvasti tundma, kuigi need on ainus viis saavutada seda, mida me kõige enam ihaldame. Teatud mõttes tähendab muutumine hüvasti jätmist sellega, mis on olnud osa meie elust kuni selle hetkeni, olgu selleks harjumused, inimesed või olukorrad. Kuidas vältida muutuste ees eksinud tunnet?
Kui puhub muutuste tuul
-Hiina vanasõna
Muutus paremuse poole: hüvastijätt on üks raskemaid samme
Uue tee alustamine tähendab eelmise mahajätmist ja ainult siis, kui viimane on tõeliselt lõpetanud, oleme tõeliselt valmis muutust tervitama. See tähendab, et parem on mitte jätta küsimusi vastamata või vastust ootama. Selle kohta on vaja teada jäta hüvasti kuid selle saavutamine ei ole alati lihtne, nõuab palju julgust ja selget nägemust sellest, mida me oma tulevikust tahame. Ent isegi kui julgusest puudu ei tule, on hüvastijätt alati keeruline.
Et saaksime oma tunnete ja harjumustega hüvasti jätta Näiteks kui me otsustame lahutada, sest usume, et see on meie jaoks parim ja nii tunneme end paremini, peame olema valmis toime tulema ka kurbusega, mis meid valdab, kui suhte teise inimesega lõpetame. Lõppkokkuvõttes tähendab see muutumist paremuse poole, kuid selline muutus teeb siiski haiget.
Kui me ei suuda oma tundeid juhtida, takistavad need meie ümberkujundamisprotsessi see tähendab, et nad viivad meid edasi lükkama, lükates edasi olukorra lõpetamist. Mis võib meid takistada, on hirm otsustamatus või isegi hirm selle ees, mida teised arvavad. Asi on selles, et kui me ei kontrolli oma emotsioone, jääme lõksu. Sel põhjusel on hea mõista, et kurbuse, hirmu ja isegi viha tundmine ei tähenda, et muutume halvemaks.
Et aidata meil selgust saada, peaksime endalt küsima: Miks ma peaksin sellesse olukorda jääma? Mis ootab mind ees, kui leian endas julguse muutuda? Mida ma kardan kaotada? Vastused, mille me nendele küsimustele anname, aitavad meil meelt selgeks teha ja emotsioonidest mitte lasta end vallata, kuid eelkõige tuletavad need meelde põhjust, mis ajendas meid muutuma.
Olles hajutanud kõik kahtlused, peame vaid nõustuma valu ja silmitsi sellega, jättes maha oma elu röövikutena ja muutes end lõpuks liblikateks. Me ei tohi unustada, et muutumine ei tähenda ainult selle kaotamist, kes me olime minevikus, vaid ka kõige olulisema etapi – praeguse mina – läbimise kaudu selle saamist, kes me oleme tulevikus. Selleks on oluline hinnata, millest me loobume ja millised on võimalused, mida muutus meile pakkuda võib.
Elu ei ole probleem, mida tuleb lahendada. See on mõistatus, mida kogeda.
- S. Kierkegaard
Muutke paremuse poole ja suhtuge uutesse asjadesse vastutustundlikult
Eelmise eluga hüvasti jätmine ei ole muutuste teekonna viimane etapp ega pika peatüki viimane lõik. Kui eelmine etapp on lõppenud, peame oma harjumusi muutes uue reaalsuse omaks võtma. Reaalsus, millest on tehtud ebakindlust mis nõuab peale meie ettekujutatud muutuste pikka tagajärgedega kohanemise protsessi.
Muutused seavad meid silmitsi võimaluste universumiga, milles meie suhtumine toimib kompassina. See, kuidas me otsustame muutustega toime tulla, võib olla meie tuleviku jaoks määrav. Ka selles faasis on oluline osata oma emotsioone juhtida: sel juhul on väga oluline jääda rahulikuks, meenutades hetki, mil tundsime end eksinud, kuid millest lõpuks õnnestus end leida.
Meie uues olukorras on mõned positiivsed aspektid, mõned negatiivsed ja isegi mõned, mida me siiani ignoreerime. Meie vastutus koos tahtega toob kaasa muutuse sinna jääda. Saladus on mitte eksida sellel uuel teel.
Isegi paremuse poole muutumine võib olla valus, sest see tähendab ikkagi hüvasti jätmist osaga meie ajaloost. The lahtiütlemine see on hind, mille me maksame, et saaksime end uude seiklusse käivitada.
Olen õppinud, et tagasiteed ei ole, et elu põhiolemus on edasi liikuda.
-Agatha Christie-
