Donald Redelmeieri uurimused Kuu mõjude kohta avaldati teadusajakirjas Briti meditsiiniajakiri. Nende uuringute kohaselt täiskuu võlu mõjutaks liiklusõnnetuste ja traagiliste hukkunute arvu kasvu. Vähemalt nii ütleb Redelmeier pärast seda, kui on kogunud ja analüüsinud rea andmeid erinevatest riikidest üle maailma.
Donald Redelmeieri uurimused avaldati maineka ajakirja jõulunumbris. See väljaanne ilmub igal aastal ja sisaldab huvitavaid, üllatavaid ja meelelahutuslikke uurimusi, mis põhinevad alati teaduslikel faktidel.
Kuu võlust on räägitud pikka aega. See on inspireerinud kõigi aegade armunud luuletajaid ja teadlasi. See särab öös nagu salapära mähitud oaas. Aga Kas see tõesti mõjutab meid liiklusõnnetuste ja traagiliste surmajuhtumite põhjustamiseni? Donald Redelmeieri uurimused väidavad jah.
On öid, mil hundid vaikivad, samal ajal kui kuu ulutab.
-George Carlin-
Donald Redelmeieri uurimused
Donald Redelmeieri uurimustel on statistiline alus. See teadlane – Toronto ülikooli teadlane – koos oma kolleegi Eldar Shafiriga – teadlase Princetoni ülikoolist – viis läbi konkreetse analüüsi. Need kaks nad jälgisid liiklusõnnetusi, mis toimusid aastatel 1975–2014 USA-s, Kanadas, Ühendkuningriigis ja Austraalias.
Nad otsisid standardmustreid, mida nad ei leidnud täpselt nii, nagu nad lootsid. Tänu nende uurimistööle õnnestus neil jälgida huvitavat fakti: täiskuu öödel liiklusõnnetused suureneda ja sellest tulenevalt ka vigastuste ja surmade arv.
Analüüsitud ajaperioodi andmetel oli täiskuuta 988 ööd. Neil öödel juhtus 8535 liiklusõnnetust mis oli põhjustanud keskmiselt 864 surmajuhtumit öö kohta.
Samal perioodil oli täiskuu ööd olnud 494. Neil öödel oli juhtunud 4494 liiklusõnnetust, milles hukkus keskmiselt 91 inimest. Nn superkuude ööde keskmine tõusis 106-ni.
Süü näib olevat kuu võlus. On oletatud, et palju juhte jääb alles uimastatud selle ilust ja seetõttu nad hajuvad. See oleks õnnetuste põhjus.
Kuu võlu
Donald Redelmeieri uurimused on anekdootlik viis vastata küsimus, mida inimesed on endale esitanud tuhandeid aastaid. Millist mõju avaldab kuu inimeste käitumisele? Legend libahundist on fantaasiarikas viis vastata: kõige loomalikumad instinktid avalduvad täiskuu ajal.
Lisaks fantaasiale on paljud oletanud, et Kuu ja inimeste käitumise vahel on tihe seos. Liiga kaugele minemata oli Aristoteles veendunud, et hulluse ja epilepsia rünnakutel on otsene seos kuufaasidega. Vana-Rooma loodusteadlane Plinius nõustus selle hüpoteesiga absoluutselt.
Teisest küljest sõna hull jõudis rahvakeelde just nende järsu käitumise muutuste tõttu eriti täiskuu öödel. Teaduslikust vaatenurgast on sellel teemal mitmeid uuringuid. Ükski neist pole täiesti kehtiv, välja arvatud üks. Vaatame, milline.
Huvitav uurimus
Briti psühhiaatril David Averyl oli väga eriline patsient. Viimane põdes bipolaarset häiret ja oli ka väga metoodiline uuriva vaimuga inimene. Sel põhjusel otsustas ta koostada väga üksikasjaliku ülevaate oma äärmuslikest meeleolumuutustest. Kui Harvey lähenes oma patsiendi märkmete uurimisele, märkas ta, et une kõikumised langes kokku Kuu loodete kõikumisega.
Järeldused olid juhtumi lõpetanud psühhiaatri jaoks absurdsed. Sellest hoolimata teine väga tunnustatud psühhiaater Thomas Wehr avaldas artikli, milles täheldati, et 17 bipolaarse häirega patsiendi meeleolumuutuste regulaarsus oli väga huvitav; sellised muutused langesid kokku Kuu loodete tsüklitega. See uuring põhines mitme aasta jooksul tehtud vaatlustel.
Kaks psühhiaatrit kohtusid ja ühendasid jõud. Mõlemad esitasid oma järeldused mitmel avalikul korral ja empiirilisest vaatenurgast on need õiged. Selline kokkusattumus on olemas . Teised teadlased aga usuvad, et on veel üks tegur, mis seda nähtust mõjutab ja mida pole tuvastatud.
Enamik keeldub Kuu ja inimeste käitumise vahelist seost tõsiselt võtmast, sest selle tõestamiseks puudub füüsiline alus. Wehri ja Avery andmeid ei ole tegelikult toetanud teised uuringud. Sellegipoolest tuleb kindlasti uusi valgust heitma sinna, kus on veel varje.
