VIKTOR FRANKLI LOGOTERAAPIA: 3 PÕHIPRINTSIIPI

Logoteraapiat tuntakse ka kui Viini kolmandat psühholoogiakoolkonda. Esimene psühholoogiline koolkond oli Sigmund Freudi oma, teine Adleri koolkond ja kolmas Viktor Frankli asutatud koolkond, millest me selles artiklis räägime.

Sigmund Freud määratles inimest kui naudingule suunatud olendit. Adler nimetas seda võimule orienteerituks. V. Frankl nägi inimest kui tähenduse poole suunatud olendit .

Psühholoogiaajaloolased on ühel meelel selles, et psühhoanalüüsi uurimine võimaldab meil õppida tundma ka selle asutaja Freudi elu. Samamoodi võib öelda, et logoteraapia uurimise kaudu jõuame lähemale V. Frankli isiklikele kogemustele arvestades, et kolmanda psühholoogilise koolkonna kujunemist on vaevalt võimalik mõista ilma selle rajaja elu teadmata.

Leidsin oma elule mõtte, aidates teistel oma elule tähendust leida.

Viktor Frankl

Viktor Emil Frankl sündis Viinis 26. märtsil 1905. aastal. Ellu jäid neli koonduslaagrid sealhulgas Auschwitz. Juba lapsena oli ta üles näidanud huvi meditsiini ja loodusteaduste õppimise vastu, kuid säilitas reduktsionistlike seisukohtade ees väga kriitilise vaimu.

Tema kutsumus tuli liiga vara ja tema tähenduse otsimine algas ammu enne holokausti toimumist. Sel viimasel perioodil ilmus tema tuntuim raamat Psühholoog koonduslaagrites. V. Frankl oli veendunud, et see, mis teeb meid ainulaadseks, on inimvaim . Elu ja inimloomuse taandamine olematuks, nagu seda tegid paljud tolleaegsed filosoofid ja psühhiaatrid, ei olnud kõige sobivam eluline mõte.

Inimene võib säilitada jälje vaimsest vabadusest ja vaimsest iseseisvusest isegi kohutavates vaimse ja füüsilise stressi tingimustes.

19-aastaselt oli ta juba välja töötanud kaks põhiideed. Esimene me peame vastama küsimusele, mida elu meile meie olemasolu mõtte kohta esitab sest me vastutame selle eest. Teiseks, et ülim tähendus on väljaspool meie arusaamist ja peab selleks jääma. See on midagi, millesse me peame selle poole püüdlemisel uskuma.

V. Frankli kogemus koonduslaagrites võimaldas tal seda näha inimene on võimeline leidma tähenduse kõigis eluoludes isegi kõige absurdsematel ja valusatel hetkedel.

Psühholoog koonduslaagrites

Tema töös Psühholoog koonduslaagrites V. Frankl kirjutab oma kogemustest koonduslaagrites (Türkhein Kaufering Theresienstad ja Auschwitz). Ta kirjeldab vangide väärkohtlemist, kuid kirjutab ka inimvaimu ilust. Lühidalt öeldes räägib raamat sellest, kuidas ületada õudust ja leida tähendust ka kõige kohutavamates oludes.

V. Frankl suri 2. septembril 1997 92-aastaselt, jättes inimkonnale suure pärandi. Seda tuletab ta meile oma elu ja tööga meelde me kõik saame arendada tähenduse, mis päästab meid rasketel aegadel ja et kõik, mida me teeme, olgu see nii väike, et see lõng katki ei läheks, on suure väärtusega.

Inimene on võimeline haarama kõike, välja arvatud üht: viimast inimvabadustest – isikliku hoiaku valikut asjaolude jada ees – otsustada oma tee ise.

logoteraapia

Nagu mainitud, tunnustatakse logoteraapiat kui kolmandat Viini psühhoteraapia koolkonda ja sellele pani aluse V. Frankl. Kogu maailm sai sellest tuntuks 1940. aastatel. Logoteraapia on meetod nende tekitatud inimlike konfliktide ületamiseks kannatused .

See võimaldab meil mõista raskeid ja valusaid olukordi . Nii saavad neist kasvuvõimalused neile, kes neid kogevad. See väärtuskogemustele keskenduv meetod võimaldab mõtestada kõiki elusündmusi, andes seeläbi võimaluse elada täisväärtuslikku elu.

Logoteraapias viitab logos tähendustajule, millele inimesed saatuse asjaoludega silmitsi seistes alati otsivad. Sel viisil logoteraapia tähendab teraapiat meele või tähenduse kaudu .

I 3 logoteraapia põhiprintsiipi

Logoteraapia kolm põhiprintsiipi või sammast on järgmised:

Tahtevabadus.
Tahtmine tähenduse järele.
Elu mõte.

Tahtevabadus

Tahtevabadust rakendatakse konkreetselt inimliku võime kaudu, mida tuntakse enesedistantseerumisena. Seda inimvõimet mõistetakse kui võimalus näha ennast aktsepteerimas, ennast reguleerimas ja visualiseerimas . V. Frankli õpetuste kohaselt annab see meile vabaduse kolmest mõjuallikast:

Instinktid.
Pärand.
Keskkond.

Inimesel on need olemas, kuid need ei mõjuta teda. Need ei ole eelnevalt kindlaks määratud ega lõplikud. Võime vabalt käsitleda neid kolme aspekti. Inimene on vaba tema tingimustest ja saab oma vabadust teostada. Iga kord, kui inimene millestki vabastab, on see millekski. Siit leiame vastutuse mõiste. Inimene on vaba vastutama ja vastutab, sest ta on vaba .

Sellest eksistentsiaalsest analüüsist järeldub, et inimene vastutab tähenduse ja väärtuste realiseerimise eest . Inimene on kutsutud mõistma elu mõtet ja väärtusi, mis sellele tähenduse annavad. Tema on ainus, kes vastutab.

Tahtmine tähenduse järele

Tähendustahe on tihedalt seotud inimesele omase eneseületusega . Inimene osutab alati endast kaugemale tähenduse poole, mille ta peab esmalt avastama ja mille täiuseni jõudma. Freudi ja Adleri naudingu- ja võimutahe viivad inimese immanentsusse. Need mõisted seisavad vastu eneseületusele ja nurjavad meie olemasolu.

Logoteraapia jaoks nauding ja võim on eesmärgi tagajärjed, mitte eesmärk omaette . Just sel põhjusel jõuavad naudingut ja võimu taga ajavad inimesed pettumuse seisundisse, milles nad omakorda tunnevad end sukeldunud suuresse eksistentsiaalsesse tühjusse.

Tahe tähendusele ei taotle jõudu ega naudingut ega isegi mitte õnne . Selle eesmärk on teema kokkusaamine, mis on põhjust olla õnnelik.

Elu mõte

Kaks eelmist põhimõtet räägivad inimesest, kes on valmis võtma eluolude suhtes seisukoha täielikus vabaduses lähtudes tähendusest, mille ta neile omistab. See on tähendust otsiva mehe profiil: sama, mis a leidmine väärtus ja seda realiseerides moodustab ta iseennast .

Elu hoiab ja hoiab tähendust. See tunne on meist igaühe jaoks omapärane ja originaalne. Meie kui teadlike ja vastutustundlike olendite kohus on seega oma elu mõtte avastamine.

Surm võib tekitada hirmu ainult neis, kes ei tea, kuidas täita neile elamiseks antud aega.

See eesmärk saavutatakse kolme põhilise tee kaudu, mis viitavad kolmele väärtuskategooriale. Mõnikord viib see meid loomisväärtuste mõistmiseni. Teinekord paneb see meid kokku põrkama kogemusega, näiteks kui vaatame päikeseloojangut või keegi teeb meile pai. Teinekord seab see meid silmitsi elu enda piiridega (surm, kannatused...).

Igal juhul elu säilitab alati varjatud tähenduse kuni lõpuni ning tungiv ja püsiv kutse selle avastamiseks ja elluviimiseks. Need on Viktor Frankli logoteraapia kolm aluspõhimõtet. Nagu nägime, on see humanistlik-eksistentsiaalne nägemus inimesest, mida võib olla raske mõista, kui te ei tunne eksistentsialismi nägemust.