Kui inimene mõistab, sisendab ja mõistab, et ta väärib õnnelik olemist, avaneb talle elu, päevad toovad päevavalgele uusi võimalusi, lukud avanevad pärani ja mõistatused moonduvad tuule poolt ära puhutud soolakujudeks. Miski ei saa meid peatada hetkest, mil mõistame, et väärime rõõmu, samal ajal kui teised saavad ainult püüda meie tahet hirmutada.
Nagu ta ütles Emily Dickinson oma luuletustes inimesed ignoreerivad oma ülevust, kuni nad püsti tõusevad. Kurioosne on see, et sageli eelistavad meid näha alistuvalt, vaikselt ja kuulekalt istumas meie kasvatus, ühiskond ja meid ümbritsevad inimesed.
-Benjamin Franklin-
Tegelikult juhtus just nii tuntud Massachusettsi poeediga, kelle pettumusi hirmud ja kurbus lukustasid ta Amherstis asuva perekodu tuppa, muutes ta veidi enamast kui varjust väga kõhnaks kujuks, mida naabrid võisid läbi akende jälgida. Kõigist oma 1800 kirjutatud luuletusest nägi ta vaid tosinat avaldamist, samas kui teda ümbritsevatest inimestest armastas ta vaid ühte, kuid ei tema ega tema polnud kunagi piisavalt julged, et esimest sammu astuda.
Need olid erinevad ajad, pole kahtlust. See oli teistsugune mentaliteet. Samas nii kummaline, kui see ka ei tundu emotsioonide, ebakindluse ja enesekindluse puudumise keeruline universum on aspekt, mis ei lähe kunagi moest. See on nagu video, mis ei lõpe kunagi, mis toob meile sündmuse võlu, kuid laseb sellel minna, mis õpetab meile, mis on õnn, kuid võtab selle kohe ära, jättes meile soovid, kannatused, ma mäletan ja meeleparandust.
Meeleparandus, et pole rohkem julgenud selle eest, et ma ei võidelnud selle eest, et ei tundnud end selle kordumatu võimaluse väärilisena, sest mul polnud piisavalt julgust kaotatud armastuse jaoks...
Sa väärid paremat elu
Anna hakkas jõusaalis käima, sest tahtis tervislikumat elu. Ta käib seal iga päev kella 19-20, kuid suitsetab endiselt kaks pakki sigarette päevas. Carlo kaotas töö 9 kuud tagasi. Ta käib iga päev väljas CV-sid jagamas, kuid koju jõudes hakkab ta seda tegema süüa sunniviisiliselt nii palju, et tema kehaehitus on märgatavalt muutunud. Marta lõpetas kuu aega tagasi väga segase suhte ja heitis end kohe netivestlustesse obsessiivse mõttega leida ideaalne partner.
Kõik need on näited, mille võib kokku võtta keskse ideena, et kuigi me leiame tasakaalu ühes oma eluvaldkonnas, astume murettekitavaid samme teises suunas. Natuke nagu poleks me täielikult leppinud sellega, et väärime paremat elu ja see sunnib meid sageli lõpetama täieliku ja tervisliku enese eest hoolitsemise. Miks me seda teeme? Miks me ei püüa heaolu saavutamiseks autentset kontrolli oma reaalsuse üle võtta?
Vastust sellele küsimusele tuleb otsida mitte ainult meie endi seast minevik aga ka võimetuses enda eest hoolitseda, psühholoogilist heaolu otsida ja isegi enne oma emotsioonide haldamist. Kolmes pakutud näites oleme näinud, kuidas igaüks neist inimestest teeb asju, mida nad hästi teevad. Üks käib jõusaalis, teine otsib tööd ja viimane on lõpetanud keerulise ja õnnetu suhte.
Sellest hoolimata muud käitumisviisid annavad neile väga levinud mustadele aukudele elu: ärevus, ebakindlus, hirm tuleviku ees, võimetus olla üksi, sõltuvus teatud ainetest... Me kõik teame, et väärime paremat elu, kuid me ei tea, kuidas rahuldada autentseid vajadusi, neid, mis asuvad meie olemuse intiimsemal ja sügavamal tasandil.
Usalda endasse, sest õnnelik olemine pole vajadus, vaid õigus
Elu annab meile ainult rohkem võimalusi, kui paneme ühe jala teise ette, et seda otsima minna. Õnn koputab meie uksele vaid siis, kui oleme vastutulelikud, kui oleme tähelepanelikud, valmis ja ennekõike... teotahtelised. Sest need, kes lasevad end hirmudel ja ebakindlusel triivida, hukkuvad kaotatud võimaluste saarel. Sest need, kes pettumuste ees alla annavad, kannatavad varem või hiljem sama füüsilise ja vaimse häire käes, millesse Emily Dickinson end sundis.
Ma pole vist nagu Emily Dickinson, kes hoidis oma kõige ilusamaid asju sahtlis lindiga seotud
-Jeff Bridges-
Praegusel ajal, mil Twitter ja Facebook on tulvil õnnepille hellitavate fraaside näol, on midagi, mida me ei tohi silmist unustada. Midagi, mida ettevõtte edendajad meile väga hoolikalt meelde tuletavad positiivne psühholoogia : peame õppima leppima valusate kogemustega, andmata neile kaalu, kui rasked need võivad olla. Vallandamine, pettumus või äpardus on sündmused, mille peame jõuga alla neelama. Kui oleme sukeldunud negatiivsete emotsioonide kaootilisse kuristikku, tuleb aeg uuesti pinnale tulla ja me teeme seda senisest tugevamana. Olulisena tundmine.
Oma keerulises igapäevaelus peame arvestama tõsiasjaga, et inimesed ei ole üksi nad väärivad end hästi tundma, rahulikult tundma rahulolu, vabadust, triumfi ja rõõmu maitset. Kõik need mõõtmed on tegelikult olemas õigusi . Miks pole vahet, mis on meie ajalugu või kust me tuleme või kes me oleme... Meil kõigil on täielik õigus olla õnnelik ja valida, kuidas olla õnnelik.
