Naeratamine on üks neist inimestest ainuomastest võimetest, isegi kui mõnikord püüame näha kasside, koerte või elevantide naeratusi. See on väljend, millel on tugev mõju ja selle tõestuseks on mitmed katsed naeratamise jõu kohta, mis peaaegu kõik on viinud selle järelduseni.
Igaüks saab proovile panna naeratuse jõudu igapäevaelus ja teha sellest omad järeldused. Näiteks proovige kelleltki tõsise ilmega teenet paluda ja tehke siis sama naeratades. Tõenäoliselt on meie vestluskaaslase reaktsioon erinev.
Samuti aktiveeruvad jumalad teadvuseta mehhanismid mis võimaldavad meil mõista, kas inimene naeratab siiralt või mitte. Kui žest pole ehtne, vallandub vastupidine efekt: muutume umbusaldavaks. See mehhanism on osa sellest, mis avastati mõne naeratamise võimsuse katsega. Vaatame kolme.
Iga naeratus teeb sind päeva võrra nooremaks.
-Hiina vanasõna-
1. Sotsiaalse liimiga eksperiment naeratuse jõu kohta
Ühe huvitavama katse naeratamise jõu kohta viis läbi teadlane Ron Gutman, kes on seda teemat juba mitu aastat uurinud. Tema uurimistöö järeldused avaldati ajakirjas Forbes artiklis pealkirjaga Naeratuse kasutamata jõud.
See uuring pakub meile huvitava fakti. Noor ahv pandi kahe inimese kõrvale, üks neist naeratas ja teine mitte. Väike loom ta lähenes naeratavale inimesele. Testi korrati mitu korda ja tulemus oli alati sama. Sama juhtub ka inimeste seas.
Artiklis antakse ülevaade Rootsi Upsala ülikooli poolt läbi viidud uuringust erinevate näoilmete poolt esile kutsutud reaktsioonide kohta. On jõutud järeldusele, et naeratavad inimesed kipuvad nakatama nende optimismi. Sellest järeldub, et naeratamine on evolutsioonilisest vaatenurgast nakkav. See aitab inimesi kokku tuua, kuna see toimib sotsiaalse liimina.
2. Naeratamine tekitab intensiivsema mälu
Duke'i ülikool (Ameerika Ühendriigid) viis läbi veel ühe naeratamise jõu katse. 50 vabatahtlikul paluti suhelda kujuteldava reisibüroo töötajaga. Mõnda võttis vastu tõsine naine, teisi kurb; ülejäänu naeratavalt naiselt.
Lõpuks kõik, kes olid naeratava naisega suhelnud, ütlesid, et kõnealune teema tõmbab neid ja et nad tundsid suuremat motivatsiooni temaga uuesti äri teha. Seetõttu on teadlased jõudnud järeldusele, et naeratava inimese juuresolekul see aktiveerub orbitofrontaalne ajukoor see tähendab tasuga seotud ajupiirkonda.
Samal ajal leiti, et naeratav nägu tekitab intensiivsema mälu. Kuna see annab rahuldust pakkuva kogemuse, kipume seda oma mällu selgemalt salvestama. Samuti kipume olema avatumad naeratavate inimeste taotlustele.
3. Võltsnaeratused ei ole eriti kasulikud
1980. aastal Saksa psühholoog Fritz Strack Wüzburgi ülikoolist viis läbi veel ühe naeratuse jõu katse. Vaatamata ebakindlale metoodikale on tema uuringute tulemused muutunud väga populaarseks. Nad on näidanud, et kui inimene on kurb või halvas tujus ja sunnib end võltslikult naeratama, kipub tema tuju paranema.
17 teist teadlast erinevatest maailma paikadest kordasid Stracki katset, kuid said ebaselged tulemused. Seega otsustas Amsterdami ülikooli teadlane Eric-Jan Wagenmakers läbi viia kõnealuse teema üksikasjaliku analüüsi.
Tema uurimistöös osales 1894 inimest ja kasutas väga ranget meetodit. Lõpuks jõuti järeldusele, et pole põhjust arvata, et näo naeratama sundimine parandab meeleseisund inimesest. Tegelikult ei tuvastanud teadlased sunnitud naeratuse järel mingeid subjektiivseid muutusi.
Kõik see võimaldab kinnitada, et naeratuse tugevus ei sõltu ainult näoilmest, vaid soovitud efekti saavutamiseks peab sellega kaasnema tõeline tunne. Teame kindlalt, et saame otsida kasulikke stiimuleid naeratamiseks ja sellest lähtudes avastama, kas vastab tõele, et meie tuju muutub oluliselt.
