Kellel on julgust? Seda, kes igal hommikul tõuseb ja annab endast parima, võib nimetada julgeks. Kes kõigest hoolimata naeratab jätkuvalt ja ületada kõike, mis temaga juhtub. Need, kes ei oota erilist põhjust, et anda endast kõik ja muuta maailm enda omaks. Julge on see, kes usaldab jätkuvalt teisi vaatamata läbielatud pettumustele.
Need, kes oma hirmud ära tunnevad ja nendega silmitsi seisavad, on julged teadlik sellest, kuidas valitud hoiak võib inimese tugevusi mitmekordistada või vastupidi vähendada. Nad on julged ja neil on maailm nende jalge ees, sest iga päev püüavad nad enda kohta midagi uut avastada.
Julged inimesed, kes liiguvad edasi vaatamata sellele, et neid ümbritsevad kadedad inimesed või kümned ei-n-d, kes kõnnivad nende kõrval. Aga kas sa tead, mis on positiivne külg? Et neil inimestel õnnestub terve maailm endaga kaasa tirida. Nad tõmbavad meid kaasa, sest neil on jõudu ja tahtmist kõike korda saata, mõnikord hästi, mõnikord halvasti, kuid siiski edasi viides. Nad tõmbavad meid oma nakkavasse soovi muuta maailm enda omaks.
Sa ei saa sealsete inimeste lummuses olla nad proovivad ja nad elavad. Need, kes kuuluvad kuulsasse carpe diem'i nüüd või mitte kunagi, need, kes ütlevad üht ja teevad seda. Iga päev on kordumatu ja kordumatu ning neil on julgust seda sellisena elada.
Vastupidavus kui eluviis
The vastupidavus see on inimese võime ületada raskusi ja jätkata oma elu isegi siis, kui asjaolud sunnivad teda tegema vastupidist . See võib olla vastupidavuse mõiste kõige täpsem definitsioon, isegi kui siinkohal oleks taandav peatuda. Need, kellel õnnestub see, mida nad tahavad, hoolimata hirmudest, kahtlustest või mälestusest sellest, mida nad kunagi lubasid, kuid siis enam ei teinud: need inimesed on julged ja vastupidavad.
Vastupidavus on umbes julged inimesed, kes muudavad ümbritseva maailma perekeskkonnaks need, kes oskavad oma valust rääkida, saavad sellest paraneda, isegi kui see võib alguses valutada nagu haava desinfitseerimisel.
Vastupidavus on lihtsalt üldnimi ametlik määratlus, kuid meil kõigil on see isiklik ajalugu ja me teame, et see pole lihtne. Vaatamata kõikidele raskustele tasub aga alati edasi liikuda, sest sellest tulenev rõõm on veelgi väärt.
Mida me peame tegema, et meil oleks julgust?
The hirm see kaitseb meid ja paneb asjade üle järele mõtlema. Kuulakem teda, aga andkem ka mõista, et meie mugavustsooni taga võib ehk olla midagi paremat. Võib-olla see nii ei lähe aga kui me seda ust ei ava, ei saa me kunagi teada, mis selle taga on.
Klammerdugem konkreetsete asjade külge, jättes muu kõrvale; elagem iga päev parimal viisil, ärgem oodakem nädalavahetust. Me ei oota, kuni me pensionile jääme, et reisida või kuni kõik on stabiilne, et riskida. Me ei oota liiga kaua, et õppida tantsima, jooksma või sõpradega jooma minna. Aeg on meie päralt, me peame õppima seda ehitama ja kaunistama.
Ütleme, et armastan sind nii mitu korda kui võimalik, suudleme ja kallistame, me ei jäta kasutamata ühtegi võimalust. On ronge, mis sõidavad pidevalt, oleme näinud neid tagasi pöördumas... ja nii olete ka teie. Järgigem oma unistusi ja hakakem kõndima, tegema vigu ja mõistma. See ja mitte ükski teine on julgete suhtumine: inimesed, kelle jalge ees on maailm.
