Igaühel meist on erinevaid raamatuid või filme, mida mäletame erilise kiindumusega ja mis mingil moel tähistasid meie lapsepõlve. Täna tahame teiega rääkida lõputust loost. Seda uuesti lugedes saate sellest aru see on raamat, mis kajastab lapsepõlve depressiooni ja mille peategelane on tühisus.
Läbi tühisuse kui metafoori kujutlusvõime ja süütuse kaotamiseks täiskasvanute maailmas see lugu paneb meid mõistma, et suureks saamine ei tähenda ilmtingimata unistamise lõpetamist.
Sel põhjusel võib tühisust vaadelda kui uudishimulikku seletamisviisi lapsed mis on depressioon. Kuid see pole ainus viis, mida raamatus ja filmis kasutatakse. Hoiatame oma lugejaid, et sellest hetkest alates süveneb artikkel raamatu ja filmi aspektidesse ning sisaldab seetõttu spoilereid.
Kurbuse rabad
Raamatu peategelane Bastian on laps, kes kannatab sügavalt oma ema kadumise pärast.
Ainus viis, kuidas ta sellest kohutavast maailmast pääseb, on kasutada oma kujutlusvõimet. elu Rahune. Elu, mida Bastian elas siis, kui tema ema veel enne seal oli
Mittemiski on see kohutav tühjus, mis kasvab üha enam, muutes kaotatu suuremaks. Mitte miski hävitab kõik. See on tühisus, sest seda ei saa millegi muuga asendada, see on lihtsalt valu. Ainult fantaasiakuningriigi julgeim sõdalane suudab võidelda tühisuse vastu: Atreyu. Selleks rändab ta läbi kuningriigi, kuni leiab vastuse kurbuse rabadest.
Kurbuse rabad on viimane sihtkoht, viimane lootus. Siit leitakse Morla, kes on Fantaasia targem, kuid sood on suureks ohuks, sest neid ületavatel on oht, et neid läbistab kurbust : kui see juhtub vähehaaval, vajub ta mudasse vette.
Siin on Bastiani ja Morla dialoogist ekstrapoleeritud kaunis metafoor: ära lase end kurbusest kaasa haarata, see paneb sind uppuma; peate jätkama võitlust ebaõnne vastu. Ükskõik kui halvasti sa end tunned, ära anna alla, muidu vajud ära. Ja ennekõike ärge laske end kaasa tõmmata nendest, kes ei valda nooruse rõõmu ega peatu selle üle mõtisklemas.
Mittemiski kui sisemine põrgu
Siis saavad kuju tühisus ja pimedus, muutudes hundiks nimega Mork. Hunt, kes jälitab Atreyut, et takistada tal oma missiooni täitmast. Hunt, kes ilmub välja vaid hetkedel, mil Atreyu on lootuse kaotanud.
Nii näidatakse eimiski peategelase sisemise põrguna.
Ja ta ei saa võidelda millegi vastu, sest ta ei tea, kuidas ületada Fantaasia piire ja edastada täiskasvanutest väljaspool olevatele inimestele seda, mida ta tegelikult vajab. Sest lapse jaoks tõelise valuga silmitsi seismine nagu täiskasvanutel on väga keeruline ja sel põhjusel loob ta oma universumi.
Väike lootus võib kõike muuta
-Fantasia võib teie unenägudest uuesti ärgata, kui soovite, et Bastian.
– Mitu soovi ma võin esitada?
— Kõik, keda soovite. Ja mida rohkem soove väljendate, seda suuremaks muutub fantaasia.
- Kas tõesti?
— Proovi seda.- Lõputu lugu-
Lõpus, kui miski ei võta kõike ära Bastian mõistab, et tema on oma loo peategelane. Ta mõistab, et oli kurb, et pärast ema surma oli just tema see, kes vajus kurbuse mülkasse. Just tema ise oli kaotanud oma imelise maailma ja just täiskasvanud, tema isa ja raamatupoe omanik ei tahtnud teda kuulata ja palusid nagu Morla, et ta lõpetaks lapse olemise ja kasutaks oma kujutlusvõimet, et jõuda täiskasvanute maailma.
Kuid ta säilitas killukese lootust ja tänu sellele ei saanud tühisus ära võtta kogu tema maailma. Mitte lapsed ei saa aru täiskasvanute maailmast, vaid meie, täiskasvanud, ei mõista laste maailma. Viimased toovad oma mängude ja lugudega läbi oma kujutlusvõime meid lähemale sisemisele universumile ning see muudab lastepsühholoogia ja projektiivsed tehnikad väga oluliseks.
Fantaasia on selle jaoks oluline, sest tänu sellele
