Erik Eriksoni tsitaadid, mille üle järele mõelda

Lugemisaeg ~6 Min.
Erik Erikson oli kunstiõpetaja; pärast kohtumist Anna Freudiga asus ta õppima Viini Psühhoanalüütilises Instituudis ja spetsialiseerus laste psühhoanalüüsile.

Üks tema suuremaid panuseid on psühhosotsiaalse arengu teooria, mis põhineb Sigmund Freudi psühhoseksuaalse arengu etappidel. Aga see ei ole tänase päeva teema, sest käsitleme 7 Erik Eriksoni tsitaati, mis väärivad meenutamist.

Eriksoni teooriatel oli suur kaal, kuid järgmised tsitaadid peegeldavad tema mõtteviisi ja tema kirg õpetaja ja lastepsühhoanalüütikuna.

7 fraasi Erik Eriksonis

1. Hirmud on päritud

Terved lapsed ei karda elu, kui nende vanematel on piisavalt ausust, et mitte surma karta.

Erik Eriksoni esimene kuulus fraas räägib olulisest teemast: hirmust. Nagu ka vanemate valitud haridusmudel sellel võivad olla lastele positiivsed või negatiivsed tagajärjed, sama juhtub hirmudega. On paratamatu, et lapsed neid tajuvad.

Sel põhjusel on oluline oma hirmudele näkku vaadata, selle asemel, et püüda neid lämmatada või, mis veelgi hullem, neid oma lastele nakatada. Lapsed on valmis neid enda omaks tegema, kuid nende suutlikkus nendega toime tulla on väiksem kui meil.

2. Võta vastu võit ja kaotus

Laps ei muutu täiskasvanuks mitte siis, kui ta saab aru õigusest olla õige, vaid siis, kui ta mõistab, et ka tal on õigus eksida.

See lause sisaldab olulist õpetust: sa pead teadma, kuidas kaotada ja oskama võita. Täiskasvanuks saades puutume sageli kokku reaalsusega. Kui võidame, kiidetakse meid; kui me ebaõnnestume, võivad mõned inimesed meile selja pöörata või äkki ütle meile, et ma ütlesin seda.

See hirm peegeldub lapses siis, kui ta ei suuda ilma vanemate abita testi sooritada või kui ta on pettunud, sest ei hiilga ema või isa lemmikspordialaga. Enda hindamine leebe ja pisut lahkuse abil on üks oskusi, mis teeb meist rohkem keskendunud täiskasvanud.

3. Vanemlik vastutus

Kulub palju aega, et meie lapsi tubliks kasvatada; sa pead neid kasvatama ja see tähendab nendega koos tegemist: küsi, jutusta, katseta tegude, oma sõnade, viisiga, kuidas sa neile lähened. Õppige mõistma, kus te seisate, veenduge, et teie lapsed õpiksid teilt aru saama, miks ja varsti on nad teie poolel.

Kolmas Erik Eriksoni seitsmest lausest käsitleb laste kasvatamise põhimõttelist teemat: lapsevanemaks olemise vastutust. Kasvatamine nõuab tähelepanu, kohalolekut, valmisolekut mängida ja nendega koos elamusi läbi elada.

Ja puuduv vanem laps ei õpi midagi ja seetõttu ei saa temalt midagi oodata. Kui me ei leia aega oma lastega koos aega veeta ja nendega koos kogemusi ei saa, ei jõua nad ootuspäraselt arvesse võtta. Sõnadest pole kasu, kui nendega ei kaasne žeste. Lapsed vajavad praegusi vanemafiguure .

4. Erik Erikson tsiteerib: kõik muutub

Kui jälgite oma arengut, mõjutab see teie käitumist.

Me ei lakka kunagi kasvamisest, iga eluetapp on väljakutse. Sageli, enne kui oleme lapsepõlve täielikult ära kasutanud, saabub ootamatult teismeiga ja sunnib meid muutuma. See mõjutab meie käitumist ja ka seda, kuidas me oma Mina konstrueerime selle, kes me tegelikult oleme.

Nii hirmutav kui muutus võib olla tegelikult aitab see meil kasvada. Seda enam, et me ei saa sellega midagi ette võtta: kogemused märgivad meid ja me muudame end vastavalt. Kõik see on rikkus.

5. Hävitavad ja tühjad komplimendid

Lapsi ei saa petta tühja kiituse ja halvustava suhtumisega. Mõnikord on nad nõus oma enesehinnangut kunstlikult tugevdama, ilma millegi muu puudumisel, kuid see, mida ma nimetan kasvavaks isekaks identiteediks, omandab tõelise jõu alles alustades oma tõeliste saavutuste, st saavutuste, millel on nende kultuuris tähendus, siirast ja sidusast tunnustamisest.

Me räägime siin tühjast kiitusest. See väga hea, mida pakutakse igaks juhuks ja mis just sageduse tõttu kaotab kogu oma väärtuse . Seda tüüpi kiituse probleem seisneb selles, et laps kipub selle nimel kõike tegema, kaotades samal ajal silmist tegeliku eesmärgi: asjade hästi tegemise.

See võib olla jõuallikas frustratsiooni . Kiidusõnu, mida peres on nii lihtne saada, pole koolis spordis sõpruskonnas võrdselt. Õige on kiita, kuid Erikson soovitab, et teeme seda mõõdutundega.

6. Poisid ja vabadus

Teismelised vajavad valikuvabadust, kuid mitte nii palju, et nad lõpuks ei saaks enam valida.

Kuigi piiride ja keeldude kehtestamine on oluline, on seejuures vajalik anda noortele võimalus valida.

Erikson räägib ühest ja tasakaal piiride ja vabaduse vahel . Kõik liialdused on halvad. Liiga suur vabadus võib viia nooruki selleni, et ta ei saa teha valikut, mis on inimese jaoks eluliselt tähtis võime.

7. Identiteedi mõiste on Erik Eriksoni 7 lausest viimane

Inimeksistentsi sotsiaalses džunglis pole elus olemise tunnet ilma identiteeditundeta.

Eriksoni viimane lause toob meid selle identiteedikontseptsiooni juurde, mida hakkame lapsena struktureerima. Identiteedikindlus annab kuju sellele kaotustundele, mida me kõik oleme vähemalt korra elus kogenud. Näiteks psühholoog Miguel Molla sõnul on sügavate identiteedikahtlustega noored haavatavamad ja vastuvõtlikumad. sattuda sõltuvustesse .

Erikson jätkas kirjutamist ja uurimist kuni lõpuni, pannes kõigesse, mida ta tegi, tugeva kirega sama kirg, mis on igas neis lauses. Nad kõik õpetavad meile midagi, mida me võib-olla ei teadnud või olime unustanud. Millise neist fraasidest võtad täna kaasa?

Lemmik Postitused