
Tserebrospinaalvedelik (CSF) ehk tserebrospinaalvedelik on üks peamisi inimkeha vedelikke . Selle põhiülesanne on kaitsta ajukoort ja
The tserebrospinaalvedelik

Tserebrospinaalvedelik : rakuväline vedelik
The keha Sellel on 4 vedelikukambrit, mis jagunevad rakusiseseks ja rakuväliseks. Umbes kaks kolmandikku meie veekogusest Organism koosneb intratsellulaarsest või intravaskulaarsest vedelikust . Teisisõnu vedel osa
- Subarahnoidaalne ruum asub vahepealse ajukelme (arahnoidaalse) ja sisemise (pia mater) vahel. Pia mater on kontaktis ajupinnaga, mistõttu see väike ruum, milles tserebrospinaalvedelik ringleb, eraldab kolju ajust .
- Ajuvatsakesed on neli anatoomilist õõnsust, mis asuvad aju omavahel seotud.
- Ependümaalne kanal on a kanal, mis kulgeb mööda kogu seljaaju.
- See on seal juurdepääsutee epiduraalanesteesiale.
Paigutus ja ringlus
The
Kokkuvõte ja teekond
Suurem osa CSF-ist see on loodud vereplasmast koroidpõimikud ajuvatsakestest.
Siit läbib Sylviuse akvedukt, mis suubub kolmnurkse kujuga neljandasse vatsakesse ja asub rombencefalonis ajutüve ja ajutüve lähedal.
Lõppkokkuvõttes imendub see uuesti venoossesse süsteemi passiivse protsessi käigus, mille jaoks ei ole vaja energiat. Normaalsetes tingimustes reabsorbeerub CSF väga kiiresti, peaaegu sama kiirusega, millega see moodustub koroidpõimikutes, mis tähendab, et koljusisene rõhk jääb alati konstantseks.
The vesipea . Vahetu tagajärg on intrakraniaalse rõhu tõus.
Tserebrospinaalvedeliku funktsioonid
Tserebrospinaalvedelik on üks meie organismi kehavedelikest ja selle funktsioonid on väga mitmekesised.
Nagu näeme,
Bibliograafilised viited
Zweckberger K Sakowitz OW Unterberg AW et al. (2009). Intrakraniaalse rõhu ja mahu suhe. Physiology and pathophysiology Anaesthesist. 58:392-7.