Tserebrospinaalvedelik: kesknärvisüsteemi sammas

Lugemisaeg ~2 Min.

Tserebrospinaalvedelik (CSF) ehk tserebrospinaalvedelik on üks peamisi inimkeha vedelikke . Selle põhiülesanne on kaitsta ajukoort ja

The tserebrospinaalvedelik

Tserebrospinaalvedelik : rakuväline vedelik

The keha Sellel on 4 vedelikukambrit, mis jagunevad rakusiseseks ja rakuväliseks. Umbes kaks kolmandikku meie veekogusest Organism koosneb intratsellulaarsest või intravaskulaarsest vedelikust . Teisisõnu vedel osa

    Vereplasmasee tähendab vere vedel osa, mis sisaldub veresoontes ja südameõõnsustes. Interstitsiaalne vedelik The

Paigutus ja ringlus

The

  • Subarahnoidaalne ruum asub vahepealse ajukelme (arahnoidaalse) ja sisemise (pia mater) vahel. Pia mater on kontaktis ajupinnaga, mistõttu see väike ruum, milles tserebrospinaalvedelik ringleb, eraldab kolju ajust .
  • Ajuvatsakesed on neli anatoomilist õõnsust, mis asuvad aju omavahel seotud.
  • Ependümaalne kanal on a kanal, mis kulgeb mööda kogu seljaaju.

Kokkuvõte ja teekond

Suurem osa CSF-ist see on loodud vereplasmast koroidpõimikud ajuvatsakestest.

Siit läbib Sylviuse akvedukt, mis suubub kolmnurkse kujuga neljandasse vatsakesse ja asub rombencefalonis ajutüve ja ajutüve lähedal.

Lõppkokkuvõttes imendub see uuesti venoossesse süsteemi passiivse protsessi käigus, mille jaoks ei ole vaja energiat. Normaalsetes tingimustes reabsorbeerub CSF väga kiiresti, peaaegu sama kiirusega, millega see moodustub koroidpõimikutes, mis tähendab, et koljusisene rõhk jääb alati konstantseks.

The vesipea . Vahetu tagajärg on intrakraniaalse rõhu tõus.

Tserebrospinaalvedeliku funktsioonid

Tserebrospinaalvedelik on üks meie organismi kehavedelikest ja selle funktsioonid on väga mitmekesised.

    Kaitseb kesknärvisüsteemi võimalike traumade, löökide ja kokkupõrgete eest.
    Sellel on kahekordne bioloogiline funktsioon. neuronaalne .
    See toimib seljaaju elektrilise isolaatorina.
    See võimaldab teil Diagnostika mitmed neuroloogilised haigused
  • See on seal juurdepääsutee epiduraalanesteesiale.

Nagu näeme,

Bibliograafilised viited

Zweckberger K Sakowitz OW Unterberg AW et al. (2009). Intrakraniaalse rõhu ja mahu suhe. Physiology and pathophysiology Anaesthesist. 58:392-7.

Lemmik Postitused