Isegi tänapäeval tekitavad natside inimestega läbi viidud katsed meid külmavärinaid. Paljude nende eesmärk oli tuvastada meelekontrolliks kasulikke mehhanisme. Kõik ei tea, et sarnaseid ja veelgi süngemaid katseid on tehtud ka USA-s. Üks neist on MK Ultra projekt.
Teine maailmasõda kujutas endast muutust sõjalistes strateegiates. Kuni selle ajani polnud spionaažile sellist tähtsust omistatud. Vaenlase pooled said teadlikuks selle väärtusest teave tuvastatud rünnakutaktika planeerimisel.
Samal ajal oli Hitler ise see, kes tõestas, et on võimalik kontrollida inimmõistust ja manipuleerida miljoneid inimesi sooritama tegusid, mis muus kontekstis oleksid olnud taunitavad. Sel põhjusel tehakse võrdlus teabe ekstrapoleerimine ja mõistusega manipuleerimine olid üks peamisi murekohti USA-s. Siit sündis projekt MK Ultra.
Juba mõte, et millestki julmast võib kasu olla, on juba iseenesest ebamoraalne.
-Juhend-
Mis oli MK Ultra projekt?
Millest MK Ultra projekt koosnes, on tegelikult väga raske kindlaks teha. Kui ajakirjandus sellest 60ndate lõpus ja 70ndate alguses teada sai CIA, kes programmi juhtis, andis käsu hävitada kõik teda puudutavad failid. Vaid väikese rühma dokumente suudeti taastada.
Sellest piiratud andmebaasist lähtudes oli võimalik toimunu rekonstrueerida. Sellele lisandus veel suur hulk ohvrite tunnistusi. Kuid rangelt võttes ei saa me kunagi teada, kuidas MK Ultra projekt täpselt välja töötati . See sisaldas 150 tegevuskava ja neist on teada vaid kaks või kolm.
Siiski see vähe, mida me teame, ütleb meile, et katsed viidi läbi selle põhjal psühhotroopsed ravimid ja neuroloogilised ravimid samuti muid meetodeid. Neid manustati tuhandetele inimestele ilma nende nõusolekuta. Eesmärk oli jälgida nende nn narkootikumide mõju inimestele; välja selgitada, kas nad sundisid neid avaldama seda, mida nad teadsid, või et teha kindlaks, kas nende meelt on võimalik oma äranägemise järgi manipuleerida.
Eksperimendid inimeste peal
Meile kättesaadavate andmete kohaselt MK Ultra projekti teadlased ravimid nagu LSD erinevatel viisidel ja erinevates annustes
Kasutati ka selliseid meetodeid nagu elektrišokk ja hüpnoos. 1950. aastatel, kui projekt algas, räägiti ajupesust või omamoodi mõistuse ümberprogrammeerimisest, alustades nendest eritöötlustest.
Teame ka, et CIA katsetas erinevate piinamistehnikate erinevaid mõjusid . Mõnel juhul takistasid nad vabatahtlikel mitu päeva magama jäämast, kordades samal ajal pidevalt alateadlikke sõnumeid. Muudel juhtudel rakendasid nad süstemaatiliselt elektrilööke või manustasid sünteetilisi narkootikume suurtes annustes.
Psühhiaatrilised vabatahtlikud
MK Ultra projekti kõige kohutavam aspekt oli tuhandete selles osalenud inimeste vastu toime pandud pettus. Nad värbasid oma merisead kahe meetodi abil.
Esimene oli suunatud psühhiaatriahaiglatele. Nendes pandi patsiendid uskuma, et nad katsetavad uusi ravimeetodeid. Kedagi haiglaravil viibinutest ei teavitatud, et tegemist oli CIA läbiviidud eksperimendiga ja et tippekspertide hulgas on mitmeid endisi natse.
Üks aktiivsemaid MK Ultra projekti edendajaid oli Donald Ewen Cameron Maailma Psühhiaatrite Assotsiatsiooni esimene president, samuti Ameerika Psühhiaatrite Assotsiatsiooni ja Kanada Assotsiatsiooni president.
Teised vabatahtlikud
Katsetes ei osalenud mitte ainult psüühikahäiretega inimesed, vaid ka tuhanded normaalseks peetud kodanikud. Neid värvati sõjaväest, ülikoolidest, riiklikest haiglatest, bordellidest, hospiitsidest ja mis tahes sotsiaalsest reaalsusest. Vastutasuks raha eest nõustusid need inimesed katsetes osalema. Siiski nad ei tulnud pole kunagi teatatud tegelikust eesmärgist .
Paljud neist ei elanud julmi katseid üle. Teised ilmnesid püsivate kahjustustega. Kõige silmatorkavam juhtum oli Frank Olsoni juhtum Ameerika Ühendriikides. Kanadas seevastu pidi valitsus skandaali varjamiseks maksma sadadele inimestele.
Juhtunu selgus tänu ajakirjanduse uurimisele. Seda järgides USA Kongressi juurde moodustati faktide uurimiseks spetsiaalne komisjon. Sündis ka sõltumatu komisjon. Lõpuks saavutati dokumentide konsulteerimise otsus 1973. aastal, mistõttu CIA andis käsu arhiivid hävitada.
Projekt MK Ultra näitab, kui kaugele võivad valitsusasutused minna, et saada seda, mida nad tahavad. Kõik see ei toimunud ühegi diktatuuri kontekstis, vaid riigis, mis on uhke selle üle, et on maailmas demokraatia eestkõneleja. Siinkohal kerkib murettekitav küsimus: kas mujal maailmas võiks teha veel sarnaseid katseid, millest me veel teadlikud pole?
