Friedrich Hegel, idealistlik filosoof

Georg Wilhelm Friedrich Hegel märkis filosoofilises mõtlemises enne ja pärast Lääne-Euroopast ja ka 19. sajandi Venemaalt. Platoni, Descartes'i ja Kanti austaja, saksa idealism saavutas temaga maksimaalse väljenduse;

Kui enamik meist teab midagi, siis see, et Hegeli lugemine pole lihtne. Tema tuntuim raamat on Vaimu fenomenoloogia (1807) on selle intellektuaalse pärandi demonstratsioon jäik, tihe, kuid nn ajaloolise dialektika jaoks määrav.

Samas tuleb tõdeda, et on palju neid, kes on tema teesides (näiteks riigi määratluses) näinud nende radikaalsemate mõtete alust, mis olid Saksa natsionalismi inspiratsiooniallikaks. Näiteks Hitler ise leidis Hegeli filosoofias oma töö õigustuse, lugedes selliseid fraase nagu, et ainult germaani maailm kui tõelise kristluse kehastus esindab autentset vabadust.

Kuid Hegel oli palju enamat kui see. Tema arvasin see oli nagu süütenöör, mis valgustas ja tekitas aja jooksul lõpmatu hulga teoreetilisi ja filosoofilisi reaktsioone. Aja jooksul on see inspireerinud marksistlikku materialismi, pannud aluse Søren Kierkgaardi preeksistentsialismile, Friedrich Nietzsche metafüüsilisele kontseptsioonile ja isegi Theodor W. Adorno negatiivsele dialektikale.

JA et oleme oma tõe loojad. Ta tutvustas ka dialektika mõistet, selgitamaks meile, et ajalugu on meie päralt arvasin need on lahenduste ja vastuolude vahelise pideva liikumise tulemus.

Inimese iseseisvus seisneb selles: teadmises, mis teda määrab.

-Hegel-

Õpilaste poolt imetletud akadeemiku elu

Georg Wilhelm Friedrich Hegel sündis Stuttgardis 27. augustil 1770. aastal. Jõukast protestantlikust perekonnast ümbritses ta end alati 19. sajandi kõige arenenuma Saksa kultuurikeskkonnaga. Ta säilitas sõprussuhteid tolle aja võrdluspunktidega, nagu Friedrich von Schelling või luuletaja Friedrich Holderlin. Samal ajal ja algusest peale oli ta alati innukas Immanuel Kanti ja Schilleri loomingu austaja.

Ta õppis Tübingeni ülikoolis filosoofiat ja teoloogiat ning pärast oma surnud isa pärandi saamist pühendas ta end täielikult ja rahulikult akadeemilisele maailmale pärast oma väitekirja Planetaarsed orbiidid esitamist. Lühikese ajaga omandas ta professuuri ja sai võimaluse süveneda muudesse teadmiste valdkondadesse nagu matemaatika, loogika või õigusteadus.

Aastal 1807 avaldas ta Vaimu fenomenoloogia millistes aspektides nagu tähendus teadvus taju ja teadmised. Teos rõhutab ainsat, mis Hegeli jaoks paika peab, ehk mõistust. Arvestades selle töö tähtsust peagi helistasid talle ka teised ülikoolid Heidelbergi või Berliini üliõpilasi koolitama.

Friedrich Hegeli edu ja koolera

Tema loengud olid kuulsad kogu Euroopas. Tema õpilased ütlesid, et ta on võimeline andma vastuse ja andma sügava tähenduse kõigele. Nad ütlesid ka, et tema mõistus on teadmiste titaan ja et ta peab olema täpselt selline Platon Vana-Kreekast.

Tema õigusfilosoofia ja riigikorra analüüs tekitas paljudes inimestes soovi süveneda tema erinevatesse käsitlustesse, teooriatesse ja väitekirjadesse. Tolleaegne kultuurieliit ja poliitiline klass nägi temas pidepunkti, millest õppida ja inspiratsiooni ammutada, nagu tegi Karl Marx omal ajal. Siiski ei õnnestunud tal oma töö mõju tajuda.

Friedrich Hegel suri 14. novembril 1831 koolerasse. Tema jüngrid vastutavad seejärel tema kirjutiste ja märkmete edastamise eest kõigi teadmiste kohta, mida filosoof oli põhjalikult uurinud: ajalugu, religioon, esteetika.

Inimene, kes ei ole võimeline vabaduse eest võitlema, ei ole mees, ta on sulane.

-Hegel-

Hena kontsade hegelite phiopsid.

Hegelit tunti eelkõige ajaloo tutvustajana filosoofiasse. Kuni selle hetkeni põhinesid filosoofilised diskursused tühjusel a entelechia kust jõuda tõetundeni, tuginemata pidepunktile, milleks on sotsiaalsed faktid.

Ajaloolised faktid, nagu Prantsuse revolutsioon, avaldasid Hegeli kõnele suurt mõju samuti tollal Euroopas valitsenud mentaliteedimuutus. Sellised mõisted nagu vabadus omandasid seega otsustava tähtsuse, mille esindaja Friedrich Hegel oli.

Vaatame nüüd tema filosoofilise pärandi põhikontseptsioone.

Idealism

Hegelist rääkides on teda lihtne määratleda saksa idealismi olemusena. Aga mida see tähendab? Idealism on filosoofiline teooria, mis toetab järgmist:

• Ideed on kõige tähtsamad ja võivad eksisteerida iseseisvalt.
• Seda, mis meid ümbritseb, poleks olemas, kui keegi seda ei tajuks ega teadvustaks.
• Hegeli jaoks on maailm ilus ja metafüüsiliselt täiuslik, sest ilu ise sümboliseerib mõistust.

Samal ajal ja selle raames väitis ta sageli, et õnne see ei tohi olla inimese peamine eesmärk. Kõige olulisemad aspektid on teadmised ja mõistus.

Dialektika

Hegel määratles mõistuse kui dialektilise protsessi. Inimene võib kinnitada fakti ja seejärel seda eitada, et hiljem sellest vastuolust üle saada. Nii areneb dialektiline liikumine tema järgi järgmiste sammudena:

Lõputöö: idee avaldus. Antitees:oma väitekirja eitamine. Süntees:sõnastatud vastuolu ületada.

Vabadus

Hegel arvas, et autentne vabadus peab algama riigist. Nii saab inimene tunda end täidetuna ja omandada autentse väärikustunde. See tähendab inimesed vajavad regulatiivset raamistikku, millele alluda .

Selle Hegeli skeemi sees just kristluse kaudu õnnestub inimesel saavutada tõeline vabadus . Nagu võime eeldada, mõjutasid need ideed hiljem erinevaid lähenemisviise.

Loogika juurde

Kui me räägime filosoofiast, on oluline süveneda loogika valdkonda. Ja selle sees Kohustuslik on mõista Hegeli kuulsaimat teesi: vastuolu. Selle põhimõtte kohaselt on asi iseeneses ega erine endast.

See tähendab: me kõik muutume, sest me kõik muutume ja liigume muutuste elujõu tulemusena ühest olekust teise reaalsusesse. Elu ise on pidev vastuolu.

Esteetika

Hegel tegi huvitava vahe loomuliku ja kunstilise ilu vahel. Esimene viitab kõige rafineeritumale asjale, mis eksisteerib, kuna see on autentne, vaba ja esindab asjade loomulikku vaimu. Teiseks, kunstiline ilu on see, mis loob vaimu ja mis võimaldab meil teha teadmiste omandamisele suunatud esteetilisi uuringuid.

Friedrich Hegel on üks tänapäeva filosoofia tugipunkte. Paljude poolt imetletud, kuid teiste poolt ka kritiseeritud ehk tema riigiteooria ja Saksa idealismi või eurotsentrismi pärast. On ka neid, kes suhtuvad temasse laulusõnade keerukuse tõttu ettevaatlikult.

Tema ideed tähistasid aga Euroopas võtmehetke. Tänapäeval sellised raamatud nagu Vaimu fenomenoloogia need on ikka peaaegu kohustuslik lugemine.