
Mõnikord jääb elu sinna meie keha epitsentrisse kinni. Nagu sõlm, mis võtab ära õhu, nälja ja soovi elada otse kõhu kõrval. Asi ei ole liblikates, vaid mustas augus, mis kõik kinni püüab ja kõik ära kulutab. Ärevus: vaenlane, keda me teame, on mõnikord valitsematu, mis kiirendab elu ning moonutab ambitsioone ja prioriteete.
Eksperdid on juba mõnda aega uurinud ärevusest kehas tekkinud lünki. Teema, kui kummaline see ka ei tunduks, on üllatav. Näiteks Johns Hopkinsi haigla psühhiaatriaosakonnas avastati, et generaliseerunud ärevushäire all kannatavatel isikutel kuhjuvad kroonilised pinged otse otsmikul paiknevas otsmikulihases, aga ka pidevad ülekoormused gastrocnemius lihastes - nn säärelihastes.
-Konrad Lorenz-
Kuid kõige levinum, kõige äratuntavam ja suurimat ebamugavust tekitav sümptom mõjutab seedesüsteemi: söögitoru, magu ja soolestikku. Seedetrakti valu ja ärevus jagavad väga tihedat bioloogilist ühendust. Me ei saa seda unustada meie seedesüsteem on vooderdatud väga keerulise närvirakkude võrgustikuga ja isegi kui see neuronite võrgustik ei kiirga ega tekita mingeid mõtteid, mõjutab see meie oma tuju .
See teine aju vastutab kuulsa õnnehormooni serotoniini tootmise reguleerimise eest ja reageerib stressile. Kui oleme närvis või meil on vererõhuprobleemid, ärevus või rahutus, siis magu reageerib tootlikult adrenokortikotroop valguhormoon, mis mõnikord toimib neurotransmitterina.
Just sel hetkel ilmnevad valu, vistseraalne ülitundlikkus ja soolestiku motoorika, kui kõik meie kõhus näib keerduvat.

Liblikad ja mustad augud
Martal on kaks tööd ja vaba aega väga vähe. Oma 6-aastast poega näeb ta koju tulles alles siis, kui ta on veidi kauem ärkvel, et lubada emal talle head ööd öelda ja ta enne magamaminekut sisse pista. Iga päev küsib ta, millal saab midagi koos teha, mängida, joonistada, jalutada... Marta vastab talle alati pühapäeval. Pühapäeval teeme, mida tahad, näed... Kui see päev kätte jõuab, tunneb Marta aga lämbumist nii, et ei suuda voodist tõusta.
Just neil rahutuse ja kibestumise pühapäevadel mässin end linade sisse väsimus ja meeleheide igatseb neid päevi, mil ta kõhus segasid ainult liblikad. Nüüd on mustad augud, varjatud pisarad, hirm, et kuu lõpuni ei jõua ja et päevadel ei jätku tunde kõige tegemiseks... Tema kõht on nagu suur keerdunud sõlmede pall, mis teda iga päevaga rohkem painab.
Võimalik, et paljud teist, kes seda lugu välisest vaatenurgast vaatavad, näevad Marta probleemile lihtsaimat lahendust: end paremini organiseerida, lahkuda ühelt kahest töökohast või leida parem töökoht, mis võimaldab tal rohkem vaba aega oma pojaga koos veeta. Sellest hoolimata kui kannatate ärevuse käes, ei tööta ajuring, mis paneb meid otsuseid tegema, õigesti. See neuronaalne mehhanism on nendel juhtudel täiesti vale.

Otsuste tegemine on väga viimistletud kognitiivne protsess, mis nõuab riskide kaalumist, hüvede hindamist ning meie tegude ja nende tagajärgede vahelise seose analüüsimist. Kui kellelgi on kõrge ärevuse tase, kõik need heuristilised oskused ebaõnnestuvad. Seda seetõttu, et me ei saa unustada, et ärevus koosneb kognitiivsest ja somaatilisest komponendist. Esimene jääb seotuks mõtetega, mis toimivad inimest blokeerides: See on see, mis mul on, ma ei saa seda muuta, minust pole enam kasu, kõik on kadunud....
Somaatiline käitumine seevastu hõlmab kõiki ärevusseisundiga kaasnevaid füüsilisi protsesse: kurgu kuivus, värinad, lihasvalu, peavalud ja seedehäired. Selge mõtlemine osutub sellest tulenevalt tõeliselt keeruliseks.
33 viisi ärevusega toimetulemiseks
Kui me räägime sellest, milliseid strateegiaid kasutada ärevuse ja meid ümbritsevate mustade aukudega toimetulemiseks, peame veel kord meeles pidama, et Pole olemas ühtset valemit, mis lahendaks kõik probleemid. Lähenemine peab alati olema mitmemõõtmeline, hõlmates nii käitumuslikku, kognitiivset kui ka füüsilist valdkonda.
Ainus, mida peame kartma, on hirm ise
-Franklin D. Roosevelt-
Seda kõhutühjust, millega paljud meist igapäevaelus sageli silmitsi seisavad ning mis sageli meie tervise ja heaolu ära võtab, saab lahendada erinevate näpunäidete elluviimisega, millest nüüd lähemalt tutvume. Tuleb lihtsalt tahtejõudu panna ja olla järjekindel pidage meeles, et valu või muret, mida täna tunneme, ei tasu homsele edasi lükata.

Strateegiad ärevuse leevendamiseks
- Harjutage aeglast, sügavat hingamist.
- Ütle endale valjusti, mida sa tunned: ma olen hirmunud kuidas ma seda ja teist tunnen.
- Mine iga päev vähemalt pooleks tunniks jalutama.
- Mandalate värvimine.
- Hankige massaaži.
- Mine loodusesse jalutama.
- Küsige endalt: Mis on halvim, mis minuga juhtuda võib?; siis vastake endale: kuidas ma peaksin käituma, kui see juhtus minuga?
- Võtke aega, et aktiivselt probleemi lahendusega tegeleda ja laske oma mõtetel rahulikult ja kiirustamata lahenduseni jõuda.
- Võtke lõõgastav vann.
- Andke endale andeks, et te ei suutnud vältida probleemi kordumist.
- Maja koristamine ja kasutamata ja mittevajaliku äraviskamine kuulub sinu elu teise hetke juurde.
- Lülitage oma mobiiltelefon või televiisor välja ja laske end vaikusest omaks võtta.
- Nähes kedagi, kes paneb meid end hästi tundma.
- Viige täna läbi see tegevus, mille peale olete juba pikka aega mõelnud.
- Lemmiklooma kallistamine.
- Kui oled eksinud, siis koosta tegevusplaan, et see tulevikus enam ei korduks.
- Küsige endalt, kas teete teatud asjade kohta rutakaid ja liiga negatiivseid järeldusi.
- Küsige endalt, kas lähenete elule liiga katastroofilise vaatenurgaga.
- Tehke nimekiri asjadest, mis meile enda juures meeldivad.
- Kui inimese käitumine meid häirib, analüüsige seda ja mida saame selle vastu ette võtta.
- Tee jooga .
- Muutke oma rutiini.
- Lugege enne magamaminekut. Muutke see päeva viimaseks hetkeks igapäevaseks harjumuseks.
- Mõelge sellele, milliseks soovite, et teie elu oleks ja mida saate selle nimel teha.
- Küsige sõbralt, mida ta ärevusega toimetulemiseks teeb.
- Õppige sööma rahulikult, kiirustamata.
- Kontrollige, et mitte langeda mõtlemisvigadesse, näiteks: võtta kõike isiklikult, näha elu mustvalgelt, uskudes, et õnn juhtub ainult teistega.
- Sõnastab kingitus iga päev: jalutuskäik, film, tund head muusikat...
- Pidage meeles, kuidas minevikus raskustega kokku puutusite.
- Kui kujutate ette teatud tegevuse või olukorra negatiivset tulemust, vahetage laual olevad kaardid: kujutage ette positiivset tulemust.
- Kirjutage üles kolm asja, mis tegid meile minevikus muret ja mida enam ei juhtu.
- Tehke spordiala, mida te pole kunagi varem proovinud: ujumine, zumba, vibulaskmine ...
Ärge kartke teha enamik neist lihtsatest ettepanekutest ise. Muutused, mida võite kogeda, võivad teid üllatada.