
Aju toimimise ja selle võimete kohta liigub palju müüte. Palju on räägitud ka kahe poolkera funktsioonide erinevustest või meeste ja naiste aju erinevustest. Kui palju on neis väidetes tõtt? Teaduslikud tõendid aju füsiognoomiliste ja funktsionaalsete erinevuste kohta kahe soo vahel ei ole nii selged nagu nad lasevad meil mõista.
On tõsi, et struktuuride vahel on leitud erinevusi aju
5 teaduslikult põhjendatud erinevust mehe ja naise aju vahel
Vaatame esmalt peamisi ajuerinevusi, mida teadusvaldkonnas toetatakse:
Meeste ajud on suuremad
Neuroteadlase Sandra Witelsoni läbiviidud uuring näitas, et naise aju keskmine kaal on 1248 grammi, meestel aga 1378 grammi. Erinevate ajude üksikasjaliku vaatluse käigus võis aga märgata, et mõnel naisel on suurem aju kui mõnel mehel.
Tuleb täpsustada, et suurus ei ole otseselt seotud intelligentsuse või suuremate võimetega seetõttu pole selle avastusega seotud tagajärjed täiesti selged.
Hippokampus ja amygdala
Naistel on hipokampus tavaliselt suurem, meestel aga amygdala suurem. Need on läbi viidud uuringu tulemused Cahill 2006. aastal. Hipokampus on seotud vahetu mälu funktsioonidega, mandelkeha aga emotsioonide ja agressiooniga.
Erinevad ajuaktivatsioonid
Mõned ajupiirkonnad need aktiveeruvad kahe soo puhul erinevalt. Näiteks emotsionaalne mälu aktiveerib naistel peamiselt vasakut mandelkeha, meestel aga paremat.
Mehed on rotatsiooniülesannetes paremad
Mehed on osavamad, kui on vaja geomeetrilist kujundit vaadata ja kujutleda, milline see välja näeks, kui seda vaimselt pöörata. See on visuaal-ruumiline võime, mis sarnaneb orienteerumistundega.
Naised on emotsionaalse töötlemise faasis osavamad
Naistel on rohkem ressursse oma emotsioonide juhtimiseks ja töötlemiseks. Neil on ka rohkem arenenud empaatiavõime.

Müüdid meeste ja naiste aju erinevuste kohta
Meeste ja naiste aju erinevuste teema on alati tekitanud poleemikat ja huvi mistõttu on teatavaks tehtud väited sageli arutelu tekitamiseks liialdatud. Alati on oluline pöörduda tagasi iga teabe esmase allika juurde ja panna iga andmeosa perspektiivi, et vältida linnalegende, näiteks järgmist.
Nii õigustab ta tuntud müüti, mis on paljude anekdootide aluseks: mehed saavad korraga tegeleda vaid ühe tegevusega. Selle väite taga peitub lihtsustatud järeldus, mida pole teaduslikul tasandil toetatud ja mis põhineb täiesti küsitaval faktil.
Indiviididevahelisi erinevusi ei saa taandada soole
Inimese käitumine on mitmekesine ja ettearvamatu ja hoolimata kõigist püüdlustest neile erinevustele vastuseid leida, tuleb tunnistada, et heterogeensus on inimese üks omadusi. Seost kahe soo käitumuslike erinevuste ja mõlema aju omaduste vahel pole nii lihtne demonstreerida.
Tõde on see, et erinevused kahe soo vahel ei erine rohkem kui üksikisikute vahelised erinevused üldiselt ja tõenäoliselt enamik neist erinevustest on tingitud mõjust kultuuriline . Uskumuste levitamine, nagu näiteks, et naised on matemaatikas vähem head, võib avaldada vale mõju ootustele või hinnangutele, mida saame oma võimetele anda.

Poleks imelik, kui mehe ja naise aju käitumisega seotud erinevused tulenevad hoopis kasvust ja saadud haridus. On oluline, et uudishimulike ja kütkestavate andmete võlu ei lase end endasse haarata, vaid tõlgendaks neid rangelt, vältides tõekspidamiste avaldamist, mis ei vasta päris tõele. Selle asemel astugem samm võrdsete võimaluste ja mõlema soo potentsiaali toetamise suunas.